Kaja Heinsalu kunagisest joomisest: mõtlesin, et kui tuleb prints valgel hobusel, küll ma siis alles muutun!
Need inimesed on võidelnud vapralt kehvade geenide, viinakuradi ja iseendaga. Nad on järele proovinud sensitiivi seansse, anonüümsete alkohoolikute rühma, 12 sammu programmile toetuvat kliinikut, psühholoogi nõuannet, joomatungi vähendavaid tablette, usku pöördumist, joomisvastast süsti või ampulli. Evelin Kivimaa on raamatusse "Ma enam iialgi ei joo" kirja pannud 15 endise alkohooliku lood.
Kaja Heinsalu lugu
Kaine aeg: 21 aastat.
Millest oli abi: leppimine sellega, et omal jõul ei suuda sõltlane alkoholismiga toime tulla. Nüüd aitab sõltlasi enda loodud TSF Kliinikus, kus toetutakse 12 sammu programmile.
Fassaadi on vaja hoida. Järjekordsel pohmellihommikul püüab nooruke ärinaine Kaja ennast üles kloppida, et viisakas välja näha.
Enesetunne on kohutavalt räbal. Sellegipoolest läheb Kaja panka asju ajama. Püüab seal blanketti täita, aga käed värisevad kangesti. Kaja poeb kõrvalisse nurka ja saab kirjutamisega kuidagi hakkama, aeglaselt ja vaevaliselt.
Võtab siis täidetud blanketi ja läheb sõbranna juurde, kes töötab pangas tellerina.
Sõbranna märkab: „Kuule, sul on siin blanketil valesti läinud, täida uuesti.“
„Ole hea, täida ise,“ palub Kaja.
„Miks?“ naerab sõbranna, silmad imestusest suured.
„Palun täida ise,“ kordab Kaja. Ta lihtsalt ei ole võimeline sõbranna silme ees oma värisevate kätega väikseid lahtreid täitma.
Asi on ikka hull.
„Need on olulised mälestused, mis aitavad mul meeles pidada, kust ma tulin,“ leiab Kaja Heinsalu (47) nüüd. „Noore naisena mõtlesin, et kui tuleb prints valgel hobusel, küll ma siis alles muutuksin. Aga miks peaks üks prints tahtma niisugust kriisis olevat joovat naist, seda küsimust ma endale ei esitanud. Jumal tänatud, et need printsid ei tulnud ja olin sunnitud oma kaoses eluga midagi ette võtma. Kui sa oma põhja ei leia, siis suure tõenäosusega sa ka ei upu ega uju välja, ukerdad kuskil vahepeal.“
Kaja on üsna kindel, et tal oli alkoholismiks soodumus juba geenides. 13-aastasena esimest korda napsitades jõi ta ennast kohe täis ja talle meeldis purjus olla. Teismelisena märkas ta, et ei taju juues piiri. Ent arvas, et see on tingitud noorusest ja küll ta aja jooksul õpib seda tajuma. „Joomine süvenes, kui olin keerulises suhtes. Alkohol aitas mul oma tunnetega toime tulla. Ootad kallimat koju ja ta ei tule …, et ootamine oleks lihtsam, võtsin napsi. Kui ta koju jõudis, siis võisin olla täiesti purjus või juba kaineks saanud,“ räägib Kaja.
/- - -/
Hoogsat ja energilist Kaja on peetud tugevaks läbimurdjaks, kes saab alati hakkama ja rabeleb igasugusest jamast välja. Ent alkoholisõltuvuse küüsis olles ei näinud ta enam lahendust: „Sõltuvus on üksildaste haigus. Lõpuks oli mu elu üksildane ja joov. Ärid ja muud asjad kasvasid üle pea. Olin jõudnud punkti, kus mu sisemine jõud oli täiesti otsas. Mõtlesin, et ainus väljapääs nendest jamadest on ära surra,“ tunnistab Kaja.
26-aastane Kaja peab koos sõbrannaga kauplust. Reedeti maksavad nad alati endale palka.
„Ma seekord ei võtaks palka välja,“ poetab Kaja ükskord.
Sõbranna vaatab teda hämmastunult: miks ta ometi töö eest raha ei taha?
Kaja ei tihka põhjust välja öelda: et ta teab, et ta joob nädalavahetusega kogu palga maha. Ta küll ei taha seda teha ..., aga sõltlasena ei ole see enam tahte küsimus.
Kaja mõtleb ümber ja võtab ikkagi palga välja. Edasi läheb kõik tavapärases nädalavahetuse rütmis, nagu arvata oligi.
Kaja läheb poodi, ostab pudelid, läheb koju, joob. Kui alkohol saab otsa ja ta suudab veel liikuda, käib ta jälle poes. Tuleb koju koos uute pudelitega ja joob edasi.
Esmaspäeva hommikul tööle jõudnuna ütleb Kaja otsustavalt sõbrannale: „Mul on abi vaja. See ei saa enam niimoodi jätkuda.“
Kaja otsis abi – ja leidiski. Pärast seda, kui ta oli joomisega liialdanud kuus aastat, on ta nüüd suurema osa elust elanud kainena. „Tänu sellele, et pean iga päev meeles, et olen sõltlane. See on omamoodi paradoksaalne: teadvustades, et olen haige, saan ma elada terve inimesena,“ seletab Kaja.
Muide – kui naine joomise maha jättis, siis hakkas tema senine välimus kiiresti taastuma. „See oli tugev boonus: sa vaatad hommikul peeglisse, ei ole paistes ega pea oma pohmelli varjama,“ muigab Kaja.
***
13. oktoober 2016. aastal on Kaja jaoks tähtis päev: just siis alustas ta enda asutatud TSF Kliinikus klientide vastuvõttu. „Esimene klient tuli täpselt sel päeval, kui ruumides sai remont valmis. Viisteist minutit varem olin sisse tulnud koos riidepuu ja kohvitassidega,“ muigab Kaja, kes on kliinikus ametis nii juhataja kui ka sõltuvusnõustajana. Kliinikus toetutakse 12 sammu programmile, mille abil aidatakse alkoholi-, narko- ja ravimisõltlasi. Selle programmi puhul on oluline, et nõustajal endal oleks olemas taastumiskogemus – ja mitte ükskõik kuidas, vaid 12 sammu järgi. Kajal on see kogemus olemas.
Kliinikus ei tegeleta joomise vähendamisega, et näiteks kümnelt klaasilt üle minna kahele. Eesmärk on täielik karskus. „Alkoholiga me rikume ära aju võime tunda rõõmu ilma alkoholita,“ nendib Kaja. Kainelt elades on ta selle rõõmutunde uuesti üles leidnud.
Kliinikus tehakse alkoholisõltlasele esmalt raviplaan: alguses intensiivsem osa, edaspidi rahulikum. „Vastavalt inimese joomismustrile koostame talle nädala kava. Kui ta on igapäevane jooja, siis alguses peaks iga päev olema teistsugune kui joovas elus,“ selgitab Kaja. Kolmekuine intensiivprogramm sisaldab osalemist grupitöös, individuaalseid nõustamisi, lisaks kodutöid ja lugemist. Näiteks päeva mõtiskluste raamatust tuleb igal hommikul läbi lugeda üks mõttetera, mis on selle kuupäeva juurde kirja pandud. Klientidel on soovitatav käia ka AA-rühmas, et toetuda neile, kes on kogenud samu raskusi.
Mõnel sõltlasel hakkab juba pärast esimest kainet kuud nii hea, et ta pühendab kliinikus soovitatud tegevusele järjest vähem aega, sest töö ja muud kohustused tunduvad tähtsamad. „Kiirete tulemuste järel vana elurütmi juurde tagasi pöördumine on üks peamisi tagasilanguse põhjusi,“ hoiatab Kaja. „Tervenemine võtab aega. Esimesel aastal oleks hea võtta aeg maha ja järgida soovitusi tasa ja targu. Tagasilangus tuleb tavaliselt teisel-kolmandal kuul ja siis on oluline, et me oleme toeks sellest taastumisel. Libastumise eest me ei karista kedagi. See on õppimise koht, et mis juhtus. Räägime läbi, miks ta jooma läks, mida ta jättis tegemata või võttis liiga kergelt.“
Tal endal on õnnestunud elada ilma libastumata. „Mul olid küll joomasööstud, kuid ma ei andnud neile järele. Selleks kasutasin lihtsaid tehnikaid, mida 12 sammu programm pakub. Näiteks telefoniteraapia, et helistad sõbrale. Ja kõrgemalt jõult palusin igal hommikul kainet päeva ning õhtul tänasin selle päeva eest,“ räägib Kaja.
Hoolimata 21 kainest aastast, ei tunne Kaja siiski, et ta võiks endale klaasikese lubada: „Alkoholisõltuvusse võib sattuda igaüks. Minuga see juhtus. Kui ma jätkaksin joomist, siis juhtuks see minuga uuesti. Teadmised siin ei aita. See ei ole mõistusega võetav haigus.“
Evelin Kivimaa "Ma enam iialgi ei joo. Kuidas see päriselt õnnestuks?", Menu meedia ja Rahva Raamat 2018
Raamatu esitlus toimub esmaspäeval, 29. jaanuaril kell 18 Tallinnas Viru keskuse Rahva Raamatus. Kõik huvilised on oodatud!
